Nalunaarutiginninnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Nalunaarutiginninnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani ukiumi pineqartumi nalunaarutiginninnermi ulloq tunngavigineqartarpoq nalunaarutiginninnerillu amerlassusaat takuneqarsinnaapput. Nalunaarutiginninneq tassaavoq pinerluuteqarneq pissutaalluni unioqqutitsineq (iliuuserineqartup kodia ataaseq). Kisitsisitigut paasissutissani pineqartuni, taamaallaat nalunaarutiginninnerit (suliaq pillugu kisitsisitigut paasissutissat) aamma nalunaarutigineqartoq (inuit pillugit kisitsisitigut paasissutissat), pineqarput.

 

Unioqqutitsineq ataaseq pillugu inuit assigiinngitsut nalunaaruteqaraangata (piffissaq sumiiffillu assigiippata), ilaatigut nalunaarutiginninnertut allariittut nalunaarsuisoqartarpoq.

 

Kisitsisaataasivimmi kisitsisitigut paasissutissani (bank.stat.gl/KRNAN) immikkoortortaqarfiit kommuninut immikkoortiterneqarnikuupput, tassani nalunaarutiginninnerup kommunimi sorlermi pisimanera apeqqutaasarpoq. Nalunaarutiginninnerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani nalunaarutiginninnermi ulloq ukiumut pineqartumut inissinneqartarpoq.

 

Pasilliutit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Pasilliut tassaavoq politiit inummut ataatsimut arlalinnulluunniit unioqqutitsisimanermut pasilliinermut nassuiaataat. Pasilliutit pillugit kisitsisitigut paasissutissanut ilanngunneqarput, nalunaarutiginninnerit tunngavigalugit pasilliinermi ulloq ilanngullugu. Inuk pasineqartutut nalunaarsuutinut ilanngunneqarsimaguni pasilliinermilu ulloq ilanngunneqarsimanani, ulloq nalunaarutiginniffik pasilliinermut ulluusutut nalilerneqassaaq.

Nalunaarutiginninnermi inuk ataaseq imaluunniit inuit arlaqartut pasilliutigineqarsinnaapput. Tamanna pissutaalluni pasisat nalunaarutiginninnernit amerlanerusinnaapput. Pasilliutit pillugit kisitsisitigut paasissutissani nalunaarutiginninnerit aallaavigineqarput, nalunaarutiginninnermi ataatsimik imaluunniit arlariinnik pasisaqartoqarsinnaavoq.

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat

Aalajangiineq tassaavoq unnerluussisussaatitaasunit akiliisitsissummik aamma mianersoqqusinermik imaluunniit unnerluussinerup unitsiinnarneqarneranik aalajangiinerit. Eqqartuussivinnit aalajangiinerit tassaasinnaapput isertitsivimmut isertitsinerit, akiliisitsinerit aamma mianersoqqusinerit, unnersuussinernik tunuartitsinerit pinngitsuutitsinerillu.

 

Nalunaarutiginninnerit aalajangiinermik imaluunniit aalajangiinernik arlaqartunik kinguneqartut  pillugit kisitsisitigut paasissutissiortoqarpoq, nalunaarutiginninneq ataaseq aalajangiinermik ataatsimik arlalinnilluunniit kinguneqartut tassunga ilanngunneqarput. Taamaattumik nakkutiginninneq ukiumi nalunaarutigineqarfianut ilanngunneqartarpoq aalajangiinermi ukiumut ilanngunneqarneq ajorluni. Kisitsisitigut paasissutissat taakku nalunaarutiginninnermi kisitsisitigut paasissutissanut ilaapput.

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat pineqaatissiinerit tunngavigalugit suliarineqarput. Ulloq aalajangiiffiusoq nalunaarutigineqarsimagaangat, ukiumut aalajangiiffigineqartumut ilanngunneqartarpoq. Ulloq aalajangiiffiusoq nalunaarutigineqarsimanngikkaangat, aalajangiineq ukiumut nalunaarutiginniffimmut ilanngunneqartarpoq.

Aalajangiineq ataasiinnaagaluartoq inunnit arlalinnit nalunaarutiginnittoqarsimasinnaasarpoq. Taamaasilluni aalajangiinerit nalunaarutigineqartunit amerlanerusinnaapput. Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissat ukiumi pineqartumi aalajangiinerit katillugit amerlassusaat tunngavigalugit suliarineqarpoq – nalunaarutiginninnermi ukioq tunngavigineqarnani.

 

Pineqaatissinneqarsimasut ilanngunneqarput pineqaatissinneqarsimanerannillu paasissutissartaqanngitsut ilanngunneqaratik. Siorna pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissanut sanilliullugu allanngorpoq, tassa aalajangiinerit maanna inuk pineqartoq pasineqarsimasutut nalunaarsimasussaammat aalajangiinermut ilanngunneqannginnermini. Kisitsisitigut paasissutissani ukiuni tamani periuseq taanna atorneqarpoq, taamaasilluni ukiunut siuliinut sanilliussisoqarsinnaalerluni.

 

Immikkoortiterineq

Pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissani unioqqutitsinernut (iliuuserineqartup kodia) ukununnga immikkoortiterisoqarnikuuvoq qaffasissutsinut assigiinngitsunut aamma pineqaatissiinernut assigiinngitsunut.

 

Unioqqutitsinerit suussusii

Politiit iliuuserineqartunut normulersuisarneri tunngavigalugit inatsisinik sorlernik ukioqqutitsisoqarsimanersoq aalajangerneqartarpoq. Iliuuserineqartut kodii katillugit 417-iupput. Pinerluuteqarsimasut pillugit kisitsisitigut paasissutissaanni qaffasissutsini assigiinngitsunut immikkoortiterneqarlutik atorneqarput. Immikkoortiterinerit suussusii pillugit itisiliinerit ilassut 1 takuuk.

 

Pineqaatissiinerit

Pineqaatissiinerit tassaapput pineqaatissiissutit assigiinngitsut, pinerluttup inatsimmik unioqqutitsinermini pillagaassutaa.

 

Aalajangiinerit pillugit kisitsisitigut paasissutissani aalajangiinerit pineqaatissiissutaasut aamma pineqaatissiissutaanngitsut tunngavigineqarput. Aalajangiineq pineqaatissiissutitaqarneq ajorpoq inuk pineqartoq pinngitsuutinneqaraangat, imaluunniit unnerluussut taamaatiinnarneqaraangat. Uppernarsaatinik amigartunik peqartoqartillugu imaluunniit pisoq pillagaassutaasinnaanngikkaangat unnersuussut taamaatiinnarneqartarpoq.

 

Pasilliinermik aalajangiineq pisarpoq isertitsivimmut isertitsisoqartillugu (piumasaqaasiinertaqanngitsumik imaluunniit piumasaqaasiinikkut), akiliisitsisoqartillugu imaluunniit unnerluussinerup taamaatiinnarneqartillugu. Unnerluussisussaatitaasup unnersuussineq taamaatiinnarsinnaavaa eqqartuussinissaq unitsinneqarpat unnerluunneqartoq pisuusutut isigineqaraluartoq. Unnerluussinerup taamaatiinnarneqarnerani pissutsit malitassat tunngavigineqartarput. Pineqaatissiissutit immikkoortitaarnerinut tunngasut ilassut 2-mi takuneqarsinnaapput.